DDoS-laine pankade vastu (2013): 5 õppetundi makseliiklusest
2013. aasta kevadel tabas mitut Madalmaade panka DDoS-rünnakute laine. Internetipank ja iDEAL olid klientidele pikemat aega kättesaamatud ning makseliiklus tõrkus. Andmeid ei varastatud, jutt käis puhtalt kättesaadavusest, kuid mõju igapäevaelule ja klientide usaldusele oli suur. Viis õppetundi finantssektorile.
Mis juhtus
Alates 2013. aasta aprilli algusest tabasid panku DDoS-rünnakud: veebisaitide ja teenuste teadlik ülekoormamine tohutu liikluskoguse abil. Üks pank oli esimene sihtmärk ja sai lühikese ajaga korduvalt pihta, mistõttu kliendid ei saanud kasutada oma internet- ja mobiilipanka. Varsti järgnesid teised pangad ja ära langes ka iDEAL, mistõttu veebipoodides ei õnnestunud ajutiselt maksta. DDoS-rünnaku korral ei murta sisse ega varastata andmeid; eesmärk on häirimine. Kes rünnakute taga seisis, ei ole kunagi teada saanud. Pangad ja NCSC võtsid seejärel lähenemise ühiselt käsile.
Õppetund 1: Olge kiired ja ausad, ka põhjust teadmata
Kliendid, kes ei saa maksta ega üle kanda, tahavad kohe teada, mis toimub. DDoS-rünnaku korral ei ole alguses sageli veel selge, kui kaua see kestab. Ärge oodake sellega: andke kiiresti aus sõnum, et esineb häire, et te tegelete sellega ja mida kliendid saavad ja ei saa teha. Olge selge, et andmeid ei ole varastatud. Makseprobleemide korral mõtlevad inimesed kiiresti pettusele; selle mure peate aktiivselt maha võtma.
Õppetund 2: Suhelge kanalil, mis kaasa ei lange
Kui teie veebisait ja äpp on sihtmärk, ei saa te nendele oma kommunikatsioonis loota.
- Kasutage olekulehte, mis töötab sõltumatul taristul, ründeobjektiks olevatest süsteemidest eraldi.
- Kaasake sotsiaalmeedia ja ajakirjandus, et jõuda klientideni, kes teie kanalitesse ei satu.
- Tagage, et klienditeenindusel oleks sama ajakohane sõnum; miski ei ole kahjulikum kui vasturääkiv teave.
- Pakkuge võimalusel alternatiivi, näiteks telefoni või leti kaudu.
Õppetund 3: Makseliiklus on ahelaliiklus
Kui iDEAL ära langes, ei märganud seda mitte ainult pangakliendid, vaid ka veebipoed ja nende kliendid. Makseliiklus on ahel: probleem ühes pangas või ühises maksetaristus puudutab korraga paljusid osapooli. Leppige seetõttu sektori sees ja maksetaristuga kokku. Ühtne kommunikatsioon väldib, et iga lüli räägib oma versiooni ja suurendab ärevust.
Õppetund 4: Kaitske usaldust, sest see on teie kapital
Panga jaoks on usaldus tähtsaim vara. Paaritunnine rike on ebameeldiv; tunne, et pank ei ole olukorra peremees või ei suhtle ausalt, on palju kahjulikum. Olge seetõttu läbipaistvad, näidake, et võtate olukorda tõsiselt, ja pidage lubadustest kinni. Vastutulelikkus tõendatava kahju korral ja selge järelhooldus panustavad usaldusse rohkem kui täiuslik tehniline taastamine, mida te ei selgita.
Õppetund 5: Tundke oma teavitamiskohustusi (DORA, NIS2 ja CER)
Finantssektorile kehtib alates 2025. aastast DORA (Digital Operational Resilience Act): tõsisest IKT-intsidendist teavitate Madalmaade Keskpanka (DNB), koos esmase teate, vahepealsete uuenduste ja lõpparuandega. DORA on finantsüksuste jaoks konkreetne IKT-intsidentide regulatsioon. Lisaks on pangad kriitilise tähtsusega üksused kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavuse seaduse (CER) alusel füüsilise ja kõiki ohte hõlmava vastupidavuse jaoks; küberturvalisuse seadus (NIS2) moodustab laiema küberraamistiku. Dokumenteerige kriisi ajal, millised teated millal ja kellele esitati.
Kuidas CrisisRadar siin aitab
CrisisRadar annab teie kriisimeeskonnale ühise pildi: juhtkond, IT, makseeksperdid, klienditeenindus ja pressiesindus töötavad sama teabega. Te fikseerite faktid, koostate minutitega rahustava kliendisõnumi ja teate järelevalveasutusele ning avaldate oleku omal olekulehel, mis töötab teie põhisüsteemidest eraldi. Teavitamiskohustuse taimerid jälgivad DORA tähtaegu. Kas soovite näha, kuidas makseliikluse häire platvormil samm-sammult välja näeb? Vaadake siis vastavat praktilist olukorda.
Stappenplan
Seadke üles sõltumatu olekuleht
Seadke sisse olekuleht, mis töötab väljaspool teie põhisüsteeme, nii et jätkate suhtlemist ka siis, kui veebisait ja äpp on rünnaku all.
Hoidke kliendisõnumid ja rahustus valmis
Valmistage ette standardsõnumid, mis teevad selgeks, mis töötab ja mis mitte ning et andmeid ei ole varastatud.
Kindlustage DORA teavitamisahel
Tagage selgus selles, kes millal DNB-le teatab ja et ajajoon fikseeritakse intsidendi ajal.
Harjutage makseliikluse häiret
Treenige meeskonda stsenaariumiga, kus makseliiklus ja internetipank ära langevad, sealhulgas kliendi- ja järelevalvekommunikatsioon.
Veelgestelde vragen
Mis on DDoS-rünnak ja kas seejuures varastatakse andmeid?
DDoS-rünnak koormab veebisaidi või teenuse üle tohutu liikluskogusega, nii et see muutub kättesaamatuks. Sisse ei murta ja andmeid ei varastata; eesmärk on kättesaadavuse häirimine.
Kuidas suhelda, kui teie oma veebisait ja äpp on maas?
Kasutage olekulehte sõltumatul taristul ning kaasake sotsiaalmeedia, ajakirjandus ja klienditeenindus sama ajakohase sõnumiga. Nii jõuate klientideni ka siis, kui ründeobjektiks olevad kanalid ei tööta.
Milline teavitamiskohustus kehtib pankadele IKT-intsidendi korral?
Finantssektorile kehtib DORA: tõsisest IKT-intsidendist teavitate Madalmaade Keskpanka (DNB), koos esmase teate, vahepealsete uuenduste ja lõpparuandega. Pangad on lisaks kriitilise tähtsusega üksused CER-i alusel, koos NIS2-ga laiema küberraamistikuna.
Sneller en beter communiceren tijdens een crisis?
CrisisRadar helpt u dit in de praktijk te brengen — van voorbereiding tot de eerste minuut.
Meer gidsen
Wat is crisiscommunicatie?
De basis: wat crisiscommunicatie is, waarom het telt en hoe u begint.
Hoe stel je een crisisbericht op?
Een helder crisisbericht in zes stappen, met een handig voorbeeld.
Crisiscommunicatieplan opstellen
Wat hoort er in een crisiscommunicatieplan en hoe maakt u er een?